Õhk-vesi soojuspumbad

Mis vahe on õhk-vesi soojuspumbal ja maaküttel? Maasoojuspump nagu nimigi ütleb, võtab soojusenergia maapinnast.  Õhk-vesi soojuspump võtab soojusenergia õhust.

Õhk-vesi soojuspump on ideaalne lahendus kliendile, kes soovib kokku hoida küttekuludelt kuid ei soovi üles kaevata oma krunti või pole see piisavalt suur, et varustada kogu elamist piisava soojusenergiaga.

Õhk-vesi soojuspumba eelised:

• võimaldab vähendada küttekulusid kuni 65%
• seda on lihtne paigaldada
• on võrreldes traditsiooniliste küttesüsteemidega (õli, gaas) tunduvalt keskkonnasõbralikum
• on mugav kasutada
• on vaikne
• soojendab tarbevett
• on kompaktne, vajab paigalduseks ca 1 m2 vaba pinda

Soojuspump töötab nagu külmutuskapp, ainult et vastupidi.

Õhk-vesi soojuspump on kahes osast koosnev seade. Selle välisosa võtab soojusenergia õhust ja kannab selle edasi siseosasse hoone vesiküttesüsteemis, tootes samas ka sooja tarbevett.

Õhk-vesi soojuspumba kasulikkus tuleneb kaasaegsest tehnoloogiast, kus ei toimu soojusenergia toomist, vaid see pumbatakse ühest keskkonnast teise. Selline lahendus hoiab kokku küttekulusid ja säästab loodust!

Lähtudes õhk-vesi soojuspumba tööpõhimõttest, kus soojusenergia kogutakse õhust ja pumbatakse ühest keskkonnast teise, siis ongi õhksoojuspumba ainus kulu pumpamisele kuluv elektrienergia. Majapidamise elektritarbimine küll suureneb, kuid tänu kõrgele kasutegurile (COP) hoitakse märkimisväärselt kokku küttekuludelt.

Võrdluseks võib tuua tavapärased õli- ja gaasikatlad, kus 1 kw sisendenergiat toodab vähem kui 1 kw kütteenergiat. Õhk-vesi soojuspumpa kasutades saab 1 kw elektrienergiast keskmiselt 3 kw kütteenergiat. Vahe on kolmekordne!

Õhk-vesi soojuspumba puhul on tegu säästliku lahendusega ja erinevalt maaküttest reageerib õhk-vesi soojuspumba soojustegur kohe kui päike välja tuleb.

Õhk vesi soojuspump:

• sobib põhikütteks uutesse majadesse, kuhu pole võimalik paigaldada maakütet, kuid kus soovitakse püsikulud võimalikult madalad hoida.
• sobib vanematesse majadesse, kus küttesüsteem on juba välja ehitatud, kuid kus püsikulud on kõrgeks kasvanud
• on suurepäraseks lahenduseks kui Teil on kivisöe- või puukatla kütmisest isu täis saanud ja soovite selleks kuluvat aega mõistlikumalt kasutada.

Soojuspumba kasutegur ehk soojustegur  (COP - Coefficient of Performance) on arv, mis näitab, mitu korda annab seade rohkem soojusenergiat võrreldes kulutatud elektrienergiaga.

Näiteks kui COP on 4,6 siis see tähendab, et ühe ühiku kulutatava energia kohta annab soojuspump tagasi 4,6 ühikut soojusenergiat. Mida suurem see näitaja on, seda suurem on sääst.

Sesoonne soojustegur (SCOP -Seasonal Coefficient of Performance) on kogu kütteperioodi arvestav soojustegur. See annab täpsema ülevaate soojuspumba efektiivsusest kogu kütteperioodil.

Müra pärast ei ole vaja muretseda! Keskmine õhk-vesi soojuspump on mürataseme poolest võrdväärne külmutuskapiga. Osad mudelid on isegi nii vaiksed, et võib tekkida mulje, et seade justkui ei töötaks.

Õhk-vesi soojuspumpa tuleb hooldada peamiselt kevadel ja sügisel. Hooldamine on oluline seepärast, et tagada süsteemi efektiivne toimimine ja ennetamaks tõrkeid. Regulaarne hooldus tagab ka seadme pika eluea.

Oluline on jälgida, et välisosale ei oleks sügisel kogunenud prahti (lehed, oksad, okkad) ning talvel kontrollida, et lumi ja jää ei takistaks seadme tööd.

Kord aastas on soovitatav tellida oma ala spetsialist, kes teostab põhjalikumad protseduurid õhksoojuspumba hooldusel.

Hoolduse hind on kirjas soojuspumpade hoolduse lehel.

Meilt küsitakse tihti, et kuna teie müügisalong asub Tartus Lõunakeskuses, kas siis paigaldame õhk-vesi soojuspumpasid ainult Tartus?

Oma meeskonnaga paigaldame õhk-vesi soojuspumpasid Lõuna-Eesti piirkonnas sh ka Tartus ning tänu kogenud koostööpartneritele saame vajadusel organiseerida paigalduse ka mujal Eestis.

Meie e-poes algab õhk-vesi soojuspumba hind 3 567 eurost. See on seadme hind, paigaldus lisandub. Mida standardpaigaldus hõlmab ja mis see maksab, on kirjas lehel Soojuspumpade paigaldus.

Lõpphind sõltub maja küttesüsteemist (radiaatorid või põrandaküte), sooja tarbevee lahendusest ja torustiku pikkusest. Täpse hinna saate tasuta pakkumisest.

Võimsuse määrab eelkõige maja soojakadu, mitte ainult pindala. Uues ja hästi soojustatud majas piisab 100 m² kütmiseks tavaliselt 4–6 kW seadmest, 200 m² puhul valitakse enamasti 8–12 kW mudel. Vanemas ja vähem soojustatud majas on vaja suuremat võimsust.

Selle lehe filtris saab mudeleid valida köetava pinna järgi. Täpse võimsuse arvutame pakkumist tehes, kui teame maja pinda, ehitusaastat ja küttesüsteemi.

Sisseehitatud boileriga siseosas on juhtautomaatika, soojusvaheti ja sooja tarbevee paak ühes korpuses, näiteks Daikin Altherma 3 EHVX 180- või 230-liitrise paagiga. See sobib, kui tehnoruumis on põrandapinda ja soovite ühte kompaktset seadet.

Hüdromoodul, näiteks Daikin Altherma 3 EHBX, on väiksem seinale paigaldatav siseosa. Sooja vee jaoks ühendatakse sellega eraldi boiler. Sobiva lahenduse valime koos teiega ruumi ja sooja vee vajaduse järgi.

Kui eramaja omanik vahetab vana kütteseadme tõhusama soojuspumba vastu, saab ta taotleda EIS-i (endise KredExi) väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetust. Toetuse suurus, tingimused ja vooru seis on kirjas EIS-i lehel.

Aitame pakkumise ja taotluse dokumendid korda teha.

Jah. E-poes saab tasuda ESTO, LHV või Holmi järelmaksuga. Tingimused on kirjas lehtedel ESTO järelmaks, LHV järelmaks ja HOLM järelmaks.

Jah, õhk-vesi soojuspumba saab ühendada nii põrandakütte kui ka radiaatoritega. Põrandaküte töötab madalama veetemperatuuriga ja on soojuspumbale soodsam. Kui radiaatorid jäävad alles, sobib kõrgema pealevoolutemperatuuriga mudel, näiteks Daikin Altherma 3 H HT.

Vanemale küttesüsteemile soovitame paigaldada magnetiitfiltri, mis kaitseb soojuspumba soojusvahetit mustuse eest. Vanad malmradiaatorid ja torustiku tasub võimaluse korral uuemate vastu vahetada.