Maasoojuspumbad
Maasoojuspump on kõige väiksema energiakuluga ja pikima elueaga kütteviis. Valikus on Thermia, Daikini ja Alpha Innoteci mudelid koos paigalduse ja hooldusega.
















Maasoojuspump – väikseima energiakuluga kütteviis
Maasoojuspump kogub maapinda või puurkaevu salvestunud päikeseenergiat ja muudab selle maja kütteks ning soojaks tarbeveeks. See on kõige väiksema energiakuluga ja pikima elueaga küttelahendus, mis töötab ühtlaselt ka kõige külmemal talvel, sest maapinna temperatuur püsib aastaringselt ühtlane.
Meie valikus on Thermia mudelid Atlas, Calibra ja Legend, Alpha Innoteci V-Line ja on/off sarjad ning Daikin Altherma 3 GEO. Maasoojuspump ei vaja eraldi katlaruumi ega korstent ning sobib nii uude majja kui ka vana küttesüsteemi asenduseks.
Põhjalikuma ülevaate leiad lehelt „Maaküte ehk maasoojuspump“; nõu kollektori ja seadme paigutuse kohta annab artikkel „Soojuspumbad“. Küsi meilt ka paigalduse pakkumist.
Korduma kippuvad küsimused
Kas maaküte või õhk-vesi soojuspump?
Maasoojuspump ehk maaküte võimaldab küttekulusid vähendada kuni 80%.
Vaba maapinna olemasolul eelistada kindlasti maakütet. 1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3,6m² vaba maapinda hoone ümber või 3m maakollektorit. Kuigi maasoojuspumba paigaldamine on kallim ja aeganõudvam, siis pikas perspektiivis tasub ta end ära, kuna energiasääst on suurem ja eluiga pikem.
Maasoojuspumpa kasutades saab 1kw elektrienergiast kuni 5kw kütteenergiat. Võrreldes seda tavapärase gaasi- või õlikatlaga, kus 1kw elektrienergiast saab tagasi 1kw või isegi vähem kütteenergiat, on võit viiekordne
Maasoojuspumba eelised:
- vähendab küttekulusid kuni 80%
- tõhus ja energiasäästlik küttelahendus
- keskkonnasõbralik. Kütmine on suitsu-, tolmu-, tahma- ja tuhavaba.
- vähene hooldusvajadus
- lisaks ruumide kütmisele toodab sooja tarbevett
- pikk eluiga
- seda on lihtne kasutada
Maasoojuspumba tööpõhimõte
Maaküte ehk maasoojuspump on seade, mis kasutab kütmiseks maapinda salvestunud päikeseenergiat.
Maasoojuspump kasutab energiaallikana nelja erinevat lahendust:
- maapinda (maakollektor) - selleks kasutatakse ära maapinna ülemistesse kihtidesse salvestunud päikeseenergiat.
- lähedal asuvat veekogu (veekollektor) - soojusenergia võetakse kollektori abil veekogu põhjast.
- soojuspuurauku (energiakaev) - pinnasekihti salvestunud päikeseenergia ammutatakse läbi puurkaevu paigaldatud torustiku
- põhjavett - soojuspump kasutab ära põhjavette salvestunud päikeseenergiat läbi puurkaevude.
Kuidas valida maasoojuspumpa?
Maasoojuspumba valimisel tuleks alustada oma energia- ja veetarbimise põhjalikust analüüsist, Arvesse tuleb võtta:
- hoone vanus ja seisund
- hoone soojustatus
- köetava pinna suurus
- vaba maapinna suurus
Parima ja tõhusaima tulemuse saamiseks on määrava tähtsusega maasoojuspumba parameetrite õige valik ehk dimensioneerimine. Liiga väikese võimsusega pump peab tegema rohkem tööd, mis vähendab säästu.
Liiga võimas pump ei kasuta jällegi ära oma täit potentsiaali, mille tulemuseks on lühiajalised tsüklid ja palju sisse-välja lülitumist. See on ebaefektiivne ja lühendab seadme eluiga.
Seepärast on oluline konsulteerida spetsialistiga ning küsida olemasoleva süsteemi hinnangut ja lähtuvalt sellest lasta teha sobivaim pakkumine. Meie spetsialistidele saate saata päringu klikkides siia.
Maasoojuspumba paigaldus
Maasoojuspumba paigaldus on iga objekti puhul erinev:
- Maakollektori puhul paigaldatakse külmakindla vedelikuga täidetud torustik meetri sügavusele vahekaugusega 1m. Torustiku pikkus sõltub pumba võimusest, ulatudes 250 m - 5000 m.
- Juhul kui maja on ehitatud veekogu äärde, siis saab paigaldada veekollektori veekogu põhja, kust ammutatakse vajalik soojusenergia.
- Energiakaevu puhul puuritakse puuraugud läbimõõduga 50-160mm, millesse paigaldatud torustiku kaudu ammutatakse pinnasse salvestunud päikeseenergiat.
- Põhjavett kasutades puuritakse tavaliselt kaks puurkaevu, mis asetsevad üksteisest 15-20 meetri kaugusel.
Seda kui palju maksab maasoojuspumba standardpaigaldus ja milliseid töid see sisaldab saab meie soojuspumpade paigaldus lehelt.
Maasoojuspumba hooldus
Nii nagu ka teised soojuspumbad, kuulub ka maasoojuspump keerulise tehnika kategooriasse ja vajab kvaliteetset ning regulaarset hooajalist hooldust.
Korrapärane hooldus pikendab seadme eluiga ja hoiab ära ootamatud kulutused rikete näol.
Maasoojuspumba hoolduse teenuse sisuga saate tutvuda siin
Kui palju vaba maad vajab maasoojuspump?
Maasoojuspump sobib nii uusehitistele paigaldamiseks kui ka olemasoleva küttesüsteemi renoveerimiseks. Vajaliku energiakoguse ammutamiseks on vajalik piisavalt suure vaba krundipinna olemasolu.
Üldine reegel on et:
- 1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3 m maakollektorit
- 1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3,6m² vaba maapinda
Maasoojuspumba kasumlikkus sõltub mitmetest maja mõjutavatest faktoritest. Üldiselt on nii, et suuremate majade puhul on maasoojuspumba tasuvusaeg lühem, kuna pumba kasumlikkus tõuseb suurema küttevajaduse korral.
Maakütte hind
Erinevalt teistest soojuspumpadest on maakütte paigalduse tööd aeganõudvamad ja nõuavad ekspertide kaasamist. Maakütte kogumaksumus sõltub valitud maasoojuspumbast, vajalikest ehitus- ja paigaldustöödest ning nende mahust.
Kui palju läheb maksma maakütte paigaldus just Sinule, oskab öelda meie maakütte spetsialist, kes on tutvunud täpsemalt objekti eripäradega, milleks on:
- köetava pinna suurus
- maapinna suurus
- vajalikud ehitustööd
- vajamineva maasoojuspumba võimsus
Kui mõtled maasoojuspumba paigalduse peale, siis võta julgelt ühendust ja konsulteeri meie spetsialistidega klikkides siin!
Maasoojuspump Tartus
Meilt küsitakse tihti, et kuna teie müügisalong asub Tartus Lõunakeskuses, kas siis paigaldame maasoojuspumpasid ainult Tartus?
Oma meeskonnaga paigaldame maasoojuspumpasid Lõuna-Eesti piirkonnas sh ka Tartus ning tänu kogenud koostööpartneritele saame vajadusel organiseerida paigalduse ka mujal Eestis.
Ei oska valida?
Räägi meile oma ruumidest ja vajadustest – meie kliimaspetsialist soovitab sinu oludele sobiva mudeli. Tasuta ja ilma müügisurveta.
Küsi tasuta soovitustMida arvestada valikul?
- → Köetav pind ja ruumi tüüp (avatud / suletud)
- → Energiaklass ja SCOP-koefitsient
- → Müratase, kui seade töötab ka öösel
- → Töötemperatuuri vahemik Eesti talve jaoks
- → Wi-Fi ja kaugjuhtimise võimalus