Maaküte ehk maasoojuspump

Maaküte ehk maasoojuspump

Maaküte ehk maasoojuspump nagu nimigi ütleb, ammutab päikeseenergiat, mis on salvestunud maapinna ülemistesse kihtidesse või lähedal asetseva veekogu põhja. Kus maastik lubab, on võimalik energia kätte saada isegi kalju seest.

Maaküte on soojuspumpadest kõige energiasäästlikum ja keskkonnasõbralik lahendus. Tänapäeva uued invertertehnoloogial põhinevad maaküttepumbad võimaldavad sul küttekuludelt säästa kuni 80%.

Maakütet kasutades saab 1kw elektrienergiast kuni 5kw kütteenergiat. Kui taandada tavapärase gaasi- või õlikatla sisendenergia elektrienergiaks, siis 1 kw annab tagasi 1kw või isegi vähem kütteenergiat. Maakütte võit on viiekordne! 

Maasoojuspumba eelised:

  • vähendab küttekulusid kuni 80%
  • tõhus ja energiasäästlik küttelahendus
  • keskkonnasõbralik. Kütmine on suitsu-, tolmu-, tahma- ja tuhavaba.
  • vähene hooldusvajadus
  • lisaks ruumide kütmisele toodab sooja tarbevett
  • pikk eluiga
  • seda on mugav kasutada

Maasoojuspumba ehk maakütte tööpõhimõte

Maaküte ehk maasoojuspump on seade, mis kasutab kütmiseks maapinda salvestunud päikeseenergiat. Maasoojuspump kasutab energiaallikana nelja erinevat lahendust:

  • maapinda (maakollektor ka pinnasekollektor) – selleks kasutatakse ära maapinna ülemistesse kihtidesse salvestunud päikeseenergiat. Salvestunud soojusenergia kogutakse pinnasesse plasttorustiku abil, mis on täidetud külmumiskindla vedelikuga ning see paigaldatakse 1 meetri sügavusele, kuid mitte sügavamale kui 1,3m. Paralleelsete kollektorvoolikute vahe peab olema vähemalt 1m.

Vajaliku energiakoguse ammutamiseks on vajalik piisavalt suure vaba krundipinna olemasolu. Üldine reegel on et:

    • 1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3 m maakollektorit
    • 1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3,6m² vaba maapinda

 

  • soojuspuurauku (kinnine süsteem) – Maapinna sügavamass aluskihis on peaaegu aastaringi temperatuur konstantne. Aluskihti salvestunud päikeseenergia ammutatakse läbi puurkaevu paigaldatud torustiku. Energiakaevu puhul puuritakse puuraugud 50-150m sügavusele, millesse paigaldatud torustiku kaudu ammutatakse pinnasse salvestunud päikeseenergiat.

 

  • lähedal asuvat veekogu (veekollektor) – soojusenergia võetakse kollektori abil veekogu põhjast. Hoone peab olema veekogule lähemal kui 100m. Selleks sobivad järved ja suuremad tiigid. Kollektor koosneb kollektorvoolikust, mis transporditakse veekogu kohale ujuvas asendis aasana, mis seejärel raskuste abil põhja vajutatakse. Veekollektori kohale peab alati jääma vähemalt 0,5 meetrit vaba vett.

 

  • põhjavett kasutatakse vertikaalses avatud puurkaevusüsteemis, kus kaks üksteisest 15-20m kaugusel asetsevat puurkaevu ühendatakse maasoojuspumbaga. Ühte kasutatakse vee võtmiseks ja teist vee tagasi suunamiseks. Kaevude sügavuseks on tavaliselt 10-30m, harvematel juhtudel ka 60 ja enam meetrit.

Kuidas valida maasoojuspumpa?

Maaküttepumba valimisel tuleks alustada oma energia- ja veetarbimise põhjalikust analüüsist. Oluline on arvestada järgmiste punktidega:

  • hoone vanus ja seisund – hoone soojustatus
  • köetava pinna suurus
  • tarbitava sooja vee kogus – 1 inimene kulutab aastas 1000-1500 kWh soojusenergiat tarbeveele
  • vaba maapinna suurus – maakollektori puhul:
    • 1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3,6m² vaba maapinda
    • 1 m² eramu köetavat pinda vajab 3m maakollektorit.

Tõhusaima tulemuse saamiseks on äärmiselt oluline maasoojuspumba parameetrite õige valik ehk teisisõnu dimensioneerimine.

Kui pump on aladimensioneeritud ehk liiga väikese võimsusega, siis peab seade tegema rohkem tööd, et saavutada sobiv temperatuur. Selle tulemusena tõuseb energiatarbimine ja väheneb soovitud sääst.

Üle dimensioneeritud ehk liiga võimas pump ei kasuta jällegi ära oma täit potentsiaali, mille tulemuseks on lühikesed tsüklid ja palju sisse-välja lülitumist. See on ebaefektiivne ja lühendab oluliselt seadme eluiga.

Seepärast on oluline konsulteerida spetsialistiga ning küsida olemasoleva süsteemi hinnangut ja lähtuvalt sellest lasta teha sobivaim pakkumine. 

Küsi meie spetsialistidelt tasuta konsultatsiooni või maasoojuspumba pakkumist.

Kirjutage salong@kliimakaubamaja.ee või helistage 58 607 607.

Küttekoormust on võimalik suhteliselt lihtsalt ja üsna täpselt iseseisvalt arvutada. Arvesse tuleb võtta elamu soojuspidavust, kus ühe ruutmeetri köetava pinna võimsustarbeks tavalistes 2,5m kõrguste lagedega ruumides tuleks võtta:

  • Kehva soojuspidavuse korral 55-75W / m²
  • Keskmine soojuspidavuse korral 45-55W / m²
  • Hea soojuspidavuse korral 35-45W / m²

Mida näitavad maasoojuspumba tehnilistes näitajates COP ja SCOP?

Soojuspumba soojustegur (COP – Coefficient of Performance) on arv, mis näitab, mitu korda annab seade rohkem soojusenergiat võrreldes kulutatud elektrienergiaga.

Näiteks kui COP on 4,6 siis see tähendab, et ühe ühiku kulutatava energia kohta annab soojuspump tagasi 4,6 ühikut soojusenergiat. Mida suurem see näitaja on, seda suurem on sääst.

Sesoonne soojustegur (SCOP -Seasonal Coefficient of Performance) on kogu kütteperioodi arvestav soojustegur. See annab täpsema ülevaate soojuspumba efektiivsusest kogu kütteperioodi vältel.

Maakütte paigaldamine ja maksumus

Maasoojuspumba paigaldus on mitmefaasiline protsess. Erinevalt teistest soojuspumpadest on maakütte paigalduse tööd aeganõudvamad ja nõuavad ekspertide kaasamist.

Kui vajalikud mõõtmised ja arvutused tehtud, siis saab alustada paigaldustöödega. Näiteks maakollektori puhul:

  1. Esmalt kaevatakse torustiku jaoks kraavid
  2. Kraavidesse paigaldatakse maakütte kollektor
  3. Järgmisena paigaldatakse maasoojuspump, mis ühendatakse maakütte kollektoriga.
  4. Seejärel täidetakse kollektor ja küttesüsteem külmakandjaga.
  5. Peale seda teostatakse elektrilised tööd ja süsteemi kontroll.

Kogu protsess võtab tavaliselt aega 4-5 päeva, millest kuskil 2 päeva on kollektori paigaldamine, millele lisanduvad muud tööd. Kõik sõltub alati objekti eripäradest.

Maakütte maksumus

Maakütte kogumaksumus sõltub valitud maasoojuspumbast, vajalikest ehitus- ja paigaldustöödest ning nende mahust.

Kui vajalik eeltöö tehtud ja nõuded teada, siis saab valida sobiva maasoojuspumba. Seadme hind sõltub enamasti võimsusest ehk sellest, kui suurt pinda see kütma peab. Rolli mängivad ka tehnilised näitajad nagu COP/SCOP ning erinevad lisafunktsioonid nagu online moodul jne.

Meie tootevalikus leiate selliste tipptootjate nagu Daikin, Thermia ja Alpha Innotec maasoojuspumbad. Seadmete hinnad algavad 5000 eurost ja küündivad kuni 9500€-ni. Preemiumklassi seadmed suudavad kütta kuni 450m² ja nende SCOP ületab 6,0 barjääri.

Maakollektori paigalduse maksumus sõltub rajatava trassi pikkusest, mis on alati sõltuv objektist ja selle eripäradest (köetava pinna suurus, pinnasetüüp, soojustatus, elanike arv, küttelahendus).

Umbkaudse maksumuse saamiseks maakollektori paigaldamisel võib arvutamisel kasutada hinda 3,6€ jooksev meetri kohta. See hind sisaldab materjali ja kaevetöid. Eraldi lisandub sinna täiteaine ja vajadusel puurimistööd.

NÄIDIS ARVUTUSED

Uue eramu suurus – 180m², hea soojuspidavus, 4 inimest majapidamises

Soojusenergia kulu tarbeveele: 4 x 1250kWh = 5000 kWh aastas

Küttekoormus: 180 x 40 = 7200W = 7,2kW

Vaja minev vaba maa: 180 x 3,6 = 648m²

Vaja mineva kollektori pikkus: 180 x 3m = 540m maakollektorit; ümardades 2(rulli) x 300m jooksvat meetrit

Maakütte kollektori paigalduse hind: 600 x 3,6 = 2160€

Esmaste andmete ja arvutuste põhjal sobiks sellele eramule maasoojuspump Thermia Calibra 7 või Thermia Calibra Eco 8. Hinnad vastavalt 6659€ ja 6999€.

Maasoojuspumba paigaldus – seadme ühendamine koos paigaldusmaterjalidega: 1600€

Maakütte ligikaudne kogumaksumus: 2160 + 6659 + 1600 = 10419€

NB! Näites toodud arvutused on illustratiivsed. Lõplik hind on iga objekti puhul erinev.

Loe Eesti Soojuspumba Liidu lehelt lisa soojuspumpade dimensioneerimisest ja soojuspumpade paigaldusnormidest.

Soovid maakütte konsultatsiooni ja/või maasoojuspumba pakkumist?

Võta meiega ühendust kirjutades salong@kliimakaubamaja.ee või helistage 58 607 607.

TASUTA PAKKUMINE